Vaikus. Istun verandal, joon hommikukohvi ja vaatan vaikust. Kas pole imelik, et me kardame vaikust, ometi on see nii loomulik?
Väljas sajab vaikselt, väga vaikselt, õrna valget lund. Vaikus vaatab vastu kõikjalt - koheva lumekatte all on puud nii vaiksed, põõsad ja taimed nii rahulikud. Rahu on midagi, mida me pidevalt otsime. Ometi tundub, et me ei suuda end oma igapäevases kiirustamises peatada. Ja mida aasta lõpu poole, seda rohkem on tunne, et aega ei jätku. Nii, et paneme aga uue käigu sisse, kiirustame veel...
Vaikuse sisse saab minna. Avastasin selle enda jaoks hiljuti. Aga see ei ole lihtne. Sest vaikust, mis sind pehmelt endasse mässib, linnas ei kuule. Ka siis mitte, kui kogu linn on unne vajunud ja öises taevas vaid tähed vilguvad. Linn ikkagi elab, omal saladuslikul moel.
Nii ma siis istun maal, verandal, vaikides. Kuulan vaikust. Millest räägiks vaikus minuga, kui tal oleks võimalus? Ma hakkan märkama, kuidas vaikusel on nii palju erinevaid viise rääkimiseks. Märkan mõtete voolu, mis mu peast läbi jookseb. Meenub hetk lapsepõlvest lumes mängides. Oi, jälle see rähn – tore sind täna hommikul taas näha! Hmm, mu kehas on mingi pinge, mida ma varem ei märganud. Ja see soe mõnus tunne, mida ma tajun, kui mu lähedased majas ringi liiguvad. Oot, äkitselt ilmub eikusagilt üks mälestus, mis toob ülesse hirmu. See on OK, tere tulemast hirm, palun võta tagaistmel istet... Mis siis nüüd? Polegi enam mõtteid? Ei ühtegi mälestust enam? Lihtsalt olemine? See tundub huvitav - nagu tühjus, mis on kõike täis. Tunnen end lõdvestunult ja rahulikult.
Pärast mõnda aega niimoodi istumist tunnen, et olen iseendaga natuke rohkem koos. Olen endaga taas tutvunud. Mäletan ammust ütlust – meil pole aega, me peame võtma aega. Ja see on väga tõsi. Alati on mingi järgmine asi, mis vajab tegemist, järgmine lahing, mida võidelda, järgmine mägi, millele ronida. Kuid me peame võtma aega iseenda jaoks, iseendaga kohtumiseks ja iseendaga olemiseks. Muidu ei saa me kunagi päriselt teada, kes me oleme.
Võtke täna hetk enda jaoks. Et vaadata tagasi aastale ja tervitada kõiki kogemusi, mis teil on olnud. Et endaga uuesti kohtuda. Armastusega, Anu koos .C Tiimiga
Comments