“Armasta oma ligimest nagu iseennast!” — nii on Piiblis kirjas. Kui palju sa ennast armastad? Iseendasse usud ja ennast usaldad? Kas sa teed samme ja pingutad oma igapäevaste vajaduste ja ka kõige ilusamate unistustuste nimel? Jah, siinsamas selles Elus, mida sa TÄNA elad.
Mina hakkasin õppima kümme aastat tagasi, mis moodi käib iseenda armastamine. Lugesin siis esimest korda raamatut, mis kirjutas, et sea ennast esikohale, ja midagi seal tundus õige. Täna ma usun, et kui oskan oma karikat täita, teistelt kerjamata, täidan nii, et see saab täis ja toidab mu hinge ja hakkab üle ääre voolama, siis voolab mu kallitele ja täidab neidki. Ausalt ja ehedalt, süütunde ja süüdistamiseta.
Paraku on sellega nii, et armastamine on eluaegne portsess. Ma ikka veel õpin, kuidas armastada iseennast ja inimesi enda ümber. Vahel olen ikka veel ohver, süüdistan, nõuan ja ootan, reedan, ründan ja tunnen süüd. Paar kuud tagasi mõistsin, et mul on puudu mingi isiklik teadmine kõige ehedamaks ja puhtamaks austuseks, tingimusteta austuseks. Siis ju sean tingimusi ka armastusele. Ma võin ju öelda, et ma austan ja armastan, aga kui ma teen seda, “sest nii lihtsalt peab ja on hea ja ilus” ilma päris olemust sügavalt tundmata, siis ma valetan endale. Ja oma ligimesele!
Ma otsisin ja otsisin ja uurisin ja küsisin ja otsisin ja ootasin seda õiget vastust ja tunnet. Mul oli vaja edasi astuda, aga ma ei teadnud, kuidas, ja see tekitas minus suure vastuolu. Ma austasin veel vähem, ülbitsesin ja alandasin, pidasin teisi lollideks ja saamatuteks, keelasin ja käskisin, lõhkusin, tühistasin, kaugenesin, eraldusin. Ilmselt ei osanud ma muud moodi vastust leida, kui olla selle vastand. Mingil hetkel sain aru, et see tunne ei peagi mulle kohe nüüd kohale jõudma. Mis siis, et ma praegu veel ei oska tingimusteta austada. Ma õpin. Ja tingimusteta armastama. Praegu armastan nii palju kui oskan. Ja siis kasvan samm-haaval.
Õpin olema veel ausam. Õpin alistuma. Tunnistama nõrkuseid ja puuduseid. Aksepteerima. Omaks võtma tugevusi. Kohal olema. Huvi tundma. Võrdne olema. Kuulama. Muutuma. Uskuma. Usaldama. Toetama. Tegutsema. Kaasama. Tänulik olema. Pühendunult ja järeleandmatult.
Armastusega,
Liisi
Comentarios